.png)
Kas oled teadlik, et kui sinu ettevõtte aastane käive ületab 40 000 eurot, kaob sul valik käibemaksukohuslaseks registreerimise osas? See on oluline piirmäär, millest paljud alustavad ettevõtjad ei ole teadlikud, kuid mis mõjutab oluliselt kogu äritegevust.
Käibemaksukohuslaseks registreerimine tähendab, et pead lisama kõikidele müügiarvetele käibemaksu, mis Eestis on 24%. Kuid küsimus "käibemaksukohuslane või mitte" on aktuaalne just väiksematele ettevõtetele, kes pole veel kohustusliku piirmäärani jõudnud. Tegelikult on käibemaksukohuslaseks registreerimisel mitmekülgsed eelised, sealhulgas võimalus saada tagasi oma ostudelt tasutud käibemaksu.
Selles artiklis selgitame lihtsalt ja arusaadavalt, mida tähendab käibemaksukohuslaseks registreerimine, millal see on kohustuslik ja millal vabatahtlik, ning kuidas see mõjutab sinu ettevõtet. Aitame sul teha informeeritud otsuse, mis toetab sinu äri arengut ja vastab seadusandlikele nõuetele.
Käibemaks on kaasaegse majanduse oluline osa ning mõjutab otseselt iga ettevõtte tegevust. Igal ettevõtjal tasub mõista käibemaksukohustuslase staatuse tähendust, sest see mõjutab oluliselt nii igapäevast äritegevust kui ka rahavoogusid.
Käibemaks (inglise keeles VAT - Value Added Tax) on laialdaselt kasutatav tarbimismaks, mida rakendatakse kaupade ja teenuste müügile enamikus riikides, sealhulgas Eestis. Tegemist on kaudse maksuga, mis kogutakse lõpptarbijalt ning arvutatakse lõpphinna protsendina.
Oluline on mõista, et kuigi käibemaksu tasumise kohustus on ettevõtjate õlgadel, siis tegelikult ei tule see käibemaksukohustuslasest ettevõtja taskust. Riigieelarvesse laekuv käibemaksu summa makstavad kinni lõpptarbijad – eraisikud või mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtjad.
Erinevalt sotsiaalmaksust või töötuskindlustusmaksust puudub käibemaksul sihtotstarve – seega läheb käibemaks otse riigi üldiste kulude katteks. Samas on tegemist riigile väga olulise tuluallikaga, mistõttu on käibemaksu reeglid ja kohustused üsna rangelt reguleeritud.
Käibemaksu olemusest tulenevalt nimetatakse seda mõnikord ka lisandunud väärtuse maksuks. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõte saab küsida tagasi kauba ostmisel tasutud käibemaksu, hoolimata sellest, et peab kauba või teenuse müügihinnale lisama käibemaksu. Vaid käibemaksukohustuslased tohivad kliendilt käibemaksu küsida.
Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Seaduse mõistes on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.
Käibemaksukohustuslaseks peab end registreerima iga ettevõte, kelle tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Oluline on teada, et pärast piirmäära ületamist on ettevõtjal aega vaid kolm tööpäeva, et esitada Maksu- ja Tolliametile käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus.
Samas on olemas ka vabatahtliku registreerimise võimalus. Võite end käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult isegi enne 40 000 € käibe piirmäära saavutamist. See võib olla kasulik, kui:
Lisaks tavalisele käibemaksukohustuslasele on olemas ka piiratud käibemaksukohustuslase staatus. See kohustus tekib, kui mittekäibemaksukohustuslasest Eesti ettevõte ostab välisriigist virtuaalset teenust või ostab kaupa Euroopa Liidust rohkem kui 10 000 euro eest.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimisel tekivad ettevõttele mitmed olulised kohustused. Alates registreerimise päevast peab ettevõtja lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu. Samuti peab ta arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, tasuma selle õigeaegselt, säilitama dokumente ning esitama nõuetele vastavaid arveid.
Olulisim kohustus on igakuiselt 20. kuupäevaks esitada Maksuametile käibedeklaratsioon (KMD), kus näidatakse ära eelmise kuu müügitulu, sellelt makstav käibemaks, tagasiküsitav käibemaks eelmise kuu ostudelt ning nende vahe, mis tuleb riigile samal kuupäeval ka tasuda.
Teisalt annab käibemaksukohustuslase staatus olulise õiguse – võimaluse maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks ehk sisendkäibemaks. See on eriti oluline ettevõtetele, kes teevad suuri investeeringuid või ostavad sisse palju käibemaksuga maksustatud teenuseid ja kaupu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et käibemaksukohustuslane on oluline staatus, mis toob kaasa nii lisakohustusi kui ka võimalusi. Staatuse vajalikkus sõltub suuresti ettevõtte tegevusvaldkonnast, ärimudelist ning käibe suurusest.
Ettevõtjana seisad varem või hiljem silmitsi küsimusega käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta. Seadus sätestab selged reeglid, millal see on kohustuslik, kuid on ka olukordi, kus registreerimine on vabatahtlik ja strateegiliselt mõistlik.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive kalendriaasta algusest ületab 40 000 eurot. Sellise piirmäära ületamisel peab ettevõtja esitama Maksu- ja Tolliametile avalduse kolme tööpäeva jooksul. Seda nõuet eirates riskid trahvide ja muude sanktsioonidega.
Oluline on teada, et alates 2025. aastast arvestatakse 40 000 euro piirmäära sisse järgmised tehingud:
Samas tuleb tähele panna, et registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive. Näiteks ei pea end maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises.
Lisaks tavapärasele käibemaksukohustusele võib tekkida ka piiratud käibemaksukohustuslase staatus. See juhtub, kui ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. See on eriti oluline ettevõtetele, kes ostavad kaupu teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Ettevõttel on võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käibet veel tekkinud. Samuti võib ettevõte registreeruda vabatahtlikult, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport.
Vabatahtlik registreerimine võib olla kasulik mitmel põhjusel:
Registreerimisavalduse esitamisel peab ettevõtja tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Tõenditeks võivad olla näiteks äriplaan, eellepingud või muud lepingud. Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.
Otsuse langetamisel tuleb kaaluda mitmeid aspekte. Kui ettevõtte käive on alla piirmäära, tasub eelkõige analüüsida, kas vabatahtlik registreerimine toob rohkem kasu kui kahju.
Ühelt poolt annab käibemaksukohustuslaseks registreerimine õiguse maha arvata ettevõtluseks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks. See võib olla eriti kasulik alustavatele ettevõtetele, kes prognoosivad kiiret kasvu või plaanivad teha märkimisväärseid investeeringuid.
Teisalt toob registreerimine kaasa täiendavad kohustused: käibemaksu arvutamine, käibedeklaratsioonide esitamine ja tähtaegadest kinnipidamine. See võib tähendada rohkem paberitööd ning suuremaid kulusid raamatupidamisele.
B2B ärimudeli puhul ehk äriklientidele müües on käibemaksukohustuslaseks registreerimine tavaliselt kasulik, kuna ärikliendid saavad käibemaksu tagasi küsida. B2C ärimudeli puhul tuleb arvestada, et käibemaksukohustuslasest müüja peab lisama arvele käibemaksu, mis võib tõsta lõpphinda.
Soovitavalt tuleks end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär. See aitab vältida probleeme, mis võivad tekkida, kui registreerimiskohustus tekib ootamatult.
Käibemaksukohustuslase staatus toob ettevõttele kaasa nii võimalusi kui kohustusi. Mõistlik otsustamine eeldab mõlema poole põhjalikku tundmist.
Sisendkäibemaksu tagastus on ilmselt suurim eelis käibemaksukohustuslaseks registreerimisel. Kui sinu ettevõte on käibemaksukohustuslane, saad ettevõtlusega seotud ostudelt makstud käibemaksu tagasi küsida. Sisuliselt muutuvad kõik äriga seotud ostud 24% soodsamaks, kuna käibemaksu osa saad riigilt tagasi.
Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks (müügikäibelt) on väiksem kui samal perioodil mahaarvatav sisendkäibemaks (ostudelt), tagastatakse see vahe ettevõttele. Näiteks kui sinu müügikäibemaks on 15 eurot ja ostukäibemaks 35 eurot, saad 20 eurot maksuametilt tagasi küsida.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine suurendab ka ettevõtte usaldusväärsust ja professionaalsust. Käibemaksukohustuslase number rekvisiitides näitab, et ettevõte on piisavalt suur ja aktiivselt tegutsev. See võib olla oluline faktor äripartnerite ja klientide silmis.
Käibemaksukohustuslase staatus tähendab täiendavaid kohustusi. Esmalt suureneb märgatavalt halduskoormus ja bürokraatia. Igakuiselt tuleb esitada käibedeklaratsioon 20. kuupäevaks, isegi kui ettevõttel polnud ühtegi tehingut (0-deklaratsioon). Need nõuded võivad kaasa tuua suuremaid kulutusi raamatupidamisteenustele.
Lisaks peab käibemaksukohustuslane lisama kõikidele müügiarvetele käibemaksu, olenemata sellest, kas klient on käibemaksukohustuslane või mitte. See võib teha sinu tooted või teenused 24% kallimaks ning mõjutada konkurentsivõimet eraisikutele müües. Kuna eraisikud ei saa käibemaksu tagasi küsida, tuleb neil maksta täishinda koos käibemaksuga.
Kui soovid hiljem end käibemaksukohustuslaste registrist eemaldada, pead arvestama, et sisendkäibemaksu korrigeerimise periood põhivarale ja kaupadele/teenustele on viis kalendriaastat. See tähendab pikaajalisi kohustusi, mida tuleb otsustamisel arvestada.
B2B (business-to-business) ärimudeli puhul, kus sinu kliendid on teised ettevõtted, on käibemaksukohustuslase staatus tavaliselt kasulik. Kuna ärikliendid saavad käibemaksu tagasi küsida, ei mõjuta käibemaksu lisamine oluliselt nende ostuotsust. Teistpidi, B2B ärimudeli puhul võib käibemaksukohustuslase number lisada usaldusväärsust ja soodustada ärisuhteid.
Samas B2C (business-to-consumer) ärimudeli puhul, kus müüakse peamiselt eraisikutele, võib käibemaksukohustuslase staatus vähendada konkurentsivõimet. Eraisikud ei saa käibemaksu tagasi küsida, mistõttu tõuseb nende jaoks toote või teenuse hind. Seetõttu võib ettevõttel, kelle kulud on madalad ja kes müüb peamiselt eraisikutele, olla kasulikum vältida käibemaksukohustuslaseks registreerimist, kuni see pole seadusega kohustuslik.
Kui sinu ettevõtte müügikäive on 2000 eurot ja ostukulu 900 eurot, tuleb käibemaksu maksta sisuliselt 1100 euro pealt. Sellisel juhul ei ole võimalik käibemaksu tagasi küsida, vaid pead müügitulu pealt käibemaksu maksuametile maksma, kuigi ostuarvete käibemaksu võid sellest maha arvestada.
Kokkuvõttes on otsus käibemaksukohustuslaseks registreeruda või mitte tugevalt seotud sinu ärimudeli, klientide profiili ja finantsplaaniga. Oluline on hinnata nii rahalisi kui ka mitterahalisi tegureid.
Ettevõtluses on käibemaksu täpne arvestamine ja õigeaegne deklareerimine oluline kohustus, mis nõuab tähelepanu ja järjepidevust. Kui oled käibemaksukohustuslane, siis kaasneb sellega kohustus pidada korrektselt arvestust ning esitada deklaratsioone.
Käibemaksu arvutamine on matemaatiliselt lihtne, kuid eeldab täpsust. Kui soovid käibemaksu summale lisada, korruta summa 1,24-ga (Eesti standardmäära 24% puhul). Näiteks:
Käibemaksu arvelt maha arvutamiseks jaga summa 1,24-ga, nii saad hinna ilma käibemaksuta. Näiteks:
Tasumisele kuuluva käibemaksu leidmiseks arvutatakse müügikäibelt arvestatud käibemaksu ja ostudelt mahaarvatava sisendkäibemaksu vahe. Kui ettevõte ostis kaupa 100 € + 24% käibemaksu (24 €) = 124 € ning müüs sama kauba 300 € + 24% käibemaksu (72 €) = 372 €, siis maksuametile tuleb tasuda 72 € - 24 € = 48 €.
Käibemaksukohustuslane peab esitama igakuiselt käibedeklaratsiooni (KMD) maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni esitatakse ka siis, kui sel perioodil tehinguid ei toimunud, sellisel juhul esitatakse nulldeklaratsioon.
Lisaks põhivormile tuleb esitada ka käibedeklaratsiooni lisa KMD INF, kus kajastatakse arved, mille käibemaksuta kogusumma tehingupartneri kohta on vähemalt 1000 eurot. A-osas kajastatakse väljastatud arvete andmed ja B-osas saadud arvete andmed. Eraisikutele väljastatud arvete deklareerimiskohustust ei ole.
Käibedeklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-MTA keskkonnas. Peale andmete kontrollimist ja deklaratsiooni kinnitamist tuleb deklaratsioon esitada ja tasuda ka arvestatud käibemaks sama tähtajaga.
Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem kui samal perioodil mahaarvatav sisendkäibemaks, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele. Näiteks:
Üldine tagastamise tähtaeg on 60 päeva alates taotluse saamise päevast. Kui taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse enammakse 60 päeva jooksul alates maksu tasumise tähtpäevast.
Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 60 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks.
Tavapõhises käibemaksuarvestuses tekib käive kauba võõrandamise või teenuse osutamise hetkel, sõltumata sellest, millal toimub tasumine. Samas kassapõhine käibemaksuarvestus lähtub raha liikumisest – käive tekib siis, kui arve on tasutud.
Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda võivad rakendada käibemaksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. See on eriti kasulik ettevõtetele, kelle arved laekuvad korralikult ja kes maksavad ka ise õigeaegselt.
Kassapõhist käibemaksuarvestust rakendavad käibemaksukohustuslased peavad alates 01.11.2014 esitama käibedeklaratsiooni koos lisaga.
Ka registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära (40 000 eurot) arvestatakse kassapõhise arvestuse puhul teisiti. Näiteks kui kaup lähetati 01.04 summas 5100 eurot ja tasumine toimus 01.05 summas 5100 eurot, siis kassapõhise arvestuse korral ületas käive 40 000 eurot 1. mail (tavapõhise arvestuse korral 1. aprillil).
Kassapõhine käibemaksuarvestus võib olla hea valik alustavale ettevõtjale või FIE-le, kuna see aitab paremini juhtida rahavoogusid ning vältida olukorda, kus käibemaksu tuleb tasuda enne, kui klient on arve tasunud.
Eelnevalt langetatud otsus käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta vajab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Registreerimisprotsessi edukaks läbimiseks tasub teada vajalikke dokumente, sobivat ajastust ning professionaalse nõu väärtust.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks tuleb esitada avaldus Maksu- ja Tolliametile. Avalduse saab mugavalt esitada e-MTA keskkonnas, kus tuleb valida menüüst "Registrid", seejärel "Käibemaksukohustuslaste register" ning "Uus avaldus". Avaldus peab olema korrektselt täidetud, eesti keeles ning digitaalselt allkirjastatud ettevõtte seadusliku esindaja või volitatud isiku poolt.
Lisaks avaldusele on oluline tõendada ettevõtlusega tegelemist või selle alustamist. Maksu- ja Tolliamet võib nõuda lisatõendeid, kui ettevõtluse olemasolu pole piisavalt tõendatud. Nendeks tõenditeks võivad olla:
Maksu- ja Tolliamet otsustab registreerimise viie tööpäeva jooksul alates tõendite saamisest. Avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise päevast.
Soovituslik on registreerida käibemaksukohustuslaseks veidi enne seadusega ettenähtud 40 000 euro käibe piirmäära ületamist. Sellega väldid segadusi maksude arvestamisel ja maksmisel, mis kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega.
Ennetav registreerimine on kasulik siis, kui näed, et sinu ettevõtte tegevus näitab juba kasvutrende. Kui piirmäär ületatakse ootamatult ja registreerimisotsus pole veel jõudnud, tuleb tekkinud käibelt ikkagi käibemaksu arvestada ning arved võimalusel hiljem väljastada.
Vabatahtlik registreerimine võib olla mõistlik ka siis, kui plaanid osta kallist põhivara või toorainet, sest see annab õiguse sisendkäibemaksu tagasi küsida. Eriti kasulik on see alustavatele ettevõtetele, kes teevad suuri investeeringuid.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimisel tehtud vead võivad kaasa tuua trahve või ootamatuid maksukohustusi. Seetõttu on äärmiselt oluline konsulteerida spetsialistiga, kes aitab hinnata, kas ja millal registreerimine on kohustuslik või kasulik.
Professionaalne raamatupidaja oskab:
Igakuise käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse ja muude nõuete täitmiseks vajad tõenäoliselt rohkem raamatupidamisteenuseid kui varem. Raamatupidaja abi tagab, et kogu protsess toimuks korrektselt ja sujuvalt – nii seaduse nõuete kui ka ettevõtte äriliste huvide järgi.
Käibemaksukohuslaseks registreerimine kujutab endast olulist otsust, mis mõjutab ettevõtte rahavoogusid, halduskoormust ja isegi turuväärtust. Seadus nõuab registreerimist, kui aastane käive ületab 40 000 eurot, kuid vabatahtlik registreerimine võib samuti tuua märkimisväärseid eeliseid.
Sisendkäibemaksu tagastamise võimalus muudab käibemaksukohuslase staatuse eriti kasulikuks ettevõtetele, kes teevad suuri investeeringuid või müüvad peamiselt teistele ettevõtetele. Samas tuleb arvestada lisanduvate kohustustega – igakuised deklaratsioonid, täpsem arvestus ning võimalik hinnatõus eraisikutele müües.
Õige ajastus registreerimisel on samuti oluline. Soovituslikult tasub end registreerida veidi enne piirmäära täitumist, vältimaks ootamatuid kohustusi ja segadust. Eriti kasulik võib see olla kasvufaasis ettevõtetele või neile, kes plaanivad soetada kallimat põhivara.
Käibemaksukohuslase staatus pole siiski universaalne lahendus. B2C ärimudeliga ettevõtete jaoks võib 24% hinnatõus vähendada konkurentsivõimet, mistõttu tuleks hoolikalt kaaluda registreerimise ajastust ja vajalikkust.
Viimaks, professionaalse nõu otsimine enne otsustamist on hädavajalik. Raamatupidaja või maksukonsultant aitab hinnata, kas registreerimine on kohustuslik või kasulik just teie ettevõtte kontekstis. Samuti saab spetsialist abistada dokumentide ettevalmistamisel ning edasise käibemaksuarvestuse korraldamisel.
Käibemaksukohuslaseks registreerimine pole lihtsalt seadusest tulenev kohustus, vaid strateegiline otsus, mis võib õigel ajal ja õigetes tingimustes tehtuna tugevalt toetada ettevõtte kasvu ja arengut.